Trükinduse eraturg tekkis Eestis 1987.a. koos esimeste kooperatiividega. Nagu teistel tööstusaladel valitses ka trükinduses tehnoloogiline mahajäämus, uuema väljaõppega inimeste puudumine ning rahaliste vahendite nappus. Trükikodade massilisem sünd oli 1991-1993. Sel ajal tärkas ka Uniprint.
Taasiseseisvumisest johtuv majanduse vabam areng tõi muutustega kaasa suurema nõudluse väga erinevate trükiste järele. Suuri tiraaže trükkivate trükikodade jaoks olid blankette ja visiitkaarte tellivad kliendid lihtsalt tülikad – selle areneva turusegmendi täitmise vajaduse tunnetasid ära Uniprindi loojad ja ettevõtte juhid Sirje ja Andrus Reinsoo.
Tahet oli kõvasti, aga algkapitali nappis…Eelnevast trükiste vahendamise tegevusest saadud tutvused nii Eestis kui Soomes olid loonud kontakte, mille kaudu leiti tee soomlaseni, kes müüs kasutatud trükimasinaid. Kuna siin oli Reinsoodel võimalus toota puidust ratastega taksikoeri, siis saadi kokkuleppele, et saadakse siin kasutamiseks trükiseadmeid, millega ei olnud Soomes enam midagi ettevõtta, ning vastutasuks tehakse siin puidust koeri. Tehing kaup-kauba vastu üle lahe hakkaski toimima.
Tellimused nii trükistele kui puukoerakestele olid ametlikud ning selleks, et oma kohustusi ikka õigeaegselt täita juhtus nii mõnigi kord, et trükkal päeval rabeles trükimasina taga, aga öösel lihvis toorikkoeri.
Nüüd juba mitmeid aastaid ei ole enam Uniprindis toorikkoeri lihvivaid trükkaleid nähtud – kasvuraskused on jäänud seljataha ning investeringuid kaasaegseimasse trükitehnoloogiasse saab teha põhitegevusest tekkivatest vahenditest.
Taksi lugu
Trükinduse eraturg tekkis Eestis 1987.a. koos esimeste kooperatiividega. Nagu teistel tööstusaladel valitses ka trükinduses tehnoloogiline mahajäämus, uuema väljaõppega inimeste puudumine ning rahaliste vahendite nappus. Trükikodade massilisem sünd oli 1991-1993. Sel ajal tärkas ka Uniprint.
Taasiseseisvumisest johtuv majanduse vabam areng tõi muutustega kaasa suurema nõudluse väga erinevate trükiste järele. Suuri tiraaže trükkivate trükikodade jaoks olid blankette ja visiitkaarte tellivad kliendid lihtsalt tülikad – selle areneva turusegmendi täitmise vajaduse tunnetasid ära Uniprindi loojad ja ettevõtte juhid Sirje ja Andrus Reinsoo.
Tahet oli kõvasti, aga algkapitali nappis…Eelnevast trükiste vahendamise tegevusest saadud tutvused nii Eestis kui Soomes olid loonud kontakte, mille kaudu leiti tee soomlaseni, kes müüs kasutatud trükimasinaid. Kuna siin oli Reinsoodel võimalus toota puidust ratastega taksikoeri, siis saadi kokkuleppele, et saadakse siin kasutamiseks trükiseadmeid, millega ei olnud Soomes enam midagi ettevõtta, ning vastutasuks tehakse siin puidust koeri. Tehing kaup-kauba vastu üle lahe hakkaski toimima.
Tellimused nii trükistele kui puukoerakestele olid ametlikud ning selleks, et oma kohustusi ikka õigeaegselt täita juhtus nii mõnigi kord, et trükkal päeval rabeles trükimasina taga, aga öösel lihvis toorikkoeri.
Nüüd juba mitmeid aastaid ei ole enam Uniprindis toorikkoeri lihvivaid trükkaleid nähtud – kasvuraskused on jäänud seljataha ning investeringuid kaasaegseimasse trükitehnoloogiasse saab teha põhitegevusest tekkivatest vahenditest.